3. päev – äikse- ja tuulepealne maa ehk kõred ja sõnnik vol 2

Tänase öö uneröövel krabistas vastu telgikatust, kõmistas kõrva ääres ja pildus piksenooli. Proovi siis unenägude vaatamist jätkata, kui keegi sellist lärmi teeb. Nii jätsidki enamik talgulisi unega mõneks ajaks hüvasti millalgi kella 4 paiku hommikul. Mõnel õnnestus telgis taas suikuda, mõni otsustas vesises öös kuivemat küljealust otsima minna. Torm lõpuks möödus, kuid tuul vaibus alles ennelõunal.

Pärast hommikust mannaputru asuti tööle. Sel korral mindi korraks kogu kambaga kõredele appi – mehed aitasid traktori järelkärule laadida eile kõretiikide meisterdamise käigus üleliigseks muutunud murumättaid, naised kärutasid need varemalt rajatud kõretiigi juurde, mis peakangelastele natuke sügavaks oli jäänud. Mätastest rajati ühte tiigi serva ELFi-nimeline poolsaar. Mehed jätkasid samal ajal laudas sõnnikuprojektiga.

Pärast lõunast hakklihakastet küpsesid naiste peas erinevad plaanid, sest planeeritud tööd olid hommikupoolikuga otsa saanud – kes läks saarele tiiru peale tegema, kes põldmarju korjama, kes niitis muru. Siiski ootas ees veel üks pisuke tööots – talgulisi kutsus appi naabrimees, kes traktoriga üht roostikulõiku niitma ei pääsenud. Kahe vikati, kolme reha ja viie inimhinge koostööl saadi peagi tõrksast puhmast jagu. Põlvedeni poris mütates saabusid mööda ELFi poolsaart avatud vaadet uudistama ka kohalikud šoti mägiveised, eesotsas neist uudishimulikuma Emmaga. Tehtu tunnistati näksimisväärseks ning poolsaar kasutamiskõlblikuks. Mõni aeg hiljem laudahämarusest ja -aroomidest välja vaarunud meeste nägudelt võis välja lugeda, et ka lauda põrand sai lõpuks puhtaks.
Õhtusöögilauas tervitasid näljaseid ööst tuttavad helid ja valgussähvatused, mis sundisid eineks varjualust otsima. Peagi liitus meiega ka talu perenaine Ülle, kes pajatas Manija saarest, selle elanikest ja üldse saareelust.

Ja nüüd on saunaaeg, vihma tilgub ikka veel. Hommikul kell 10 väljub jahta Ruhnu suunas.


Mättaveol


Roogu niitmas


Mehed laudas


Mättaootel naised

Advertisements
Rubriigid: Talguregatt2010. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

4 Responses to 3. päev – äikse- ja tuulepealne maa ehk kõred ja sõnnik vol 2

  1. Siim ütles:

    Osundaksin veel paarile mitteebaolulisele tõigale. Esmalt otsustasid sitased mehed, et olgugi survepesu hea viis traktori puhastamiseks, läheb korralik talguline hoopis riietega ujuma. See võib tunduda lihtne – saart ümbritseb meri – aga lähemalt vaadates koosneb see meri põhiliselt kividest nii et korraliku loputuse saamiseks tuli tükk maad komberdada. Samas, väljudes keegi ei kurtnud, kostis heakskiitvat mõminat. T küll avastas oma varustuselt kahtlase iseloomuga pleki, mille saladuse lahendamine Igor Volke puudumisel katki jäi.

    Teiseks toimus võimas võrkpallimäng, kus väljak oli nii suur, kui oli võrgu ees rohust lagedaks tallatud liivaplats (loe: väike ja ebakorrapärane). Mängu teiseks põhiliseks omapäraks oli kaks postimängijat, kes väljaku ääres seistes aeg-ajalt piiridest üle lennanud palle tagasi virutasid. Võitis rahvatervis.

    P.S. tütarlapsed tegelesid lisaks ülaltoodule ka põldmarjakorje ja punenoppeküsimustega.

  2. Evelin ütles:

    Eile õnnestus mul esmaskordselt (!) salapärast juttselg-kärnkonna ehk kõret ka oma käega katsuda, näinud olin seda imelooma üks päev varem. Ta on tõesti olemas! 🙂 Nimelt käisin Riinuga Riida talu tiiki sätitud “kõrekasvanduses” kõresid loendamas. Riinu oli kevadel kõre kudu kokku korjanud, kellest oli vastavates vannides moondunud tuhatkonna väikest konna, kellest omakoda suurema osa oli ta juba siia-sinna loodusesse elama toimetanud, kolmes kõrekastis oli neid kosumas veel nii 3-4 kümmend. Tegime kiire loenduse ja otsisime igast kastist välja väiksemad, kes said asjasätitud lompidesse iseseisva elu peale. Sättisime kõrepojad säravasse kollasesse ämbrisse, kust nad mõistagi kohe välja tahtsid ronida, ent kui selgus, et viime nad mõnusalt mudasesse ja sooja lompi, muutusid nad silmnähtavalt rahulolevateks. Ämbrist välja saades hakkasid tüübid kohe põnevusega uudistama, mis ümberringi toimub ja mida uues paigas süüa pakutakse. Igal juhul paari minutaiga olid nad läinud juba oma teed. Ahjaa, ühes kõrakastist leidis Riinu ka värvika tähnikvesiliku, kes oli kõrekastis juhukülaline.

  3. Annika ütles:

    ELFi poolsaar kõlab hästi 🙂

    Ühes Vikerraadio saates Labor räägib Riinu Rannap samuti kõredest, nende levikust, elupaikadest ja kaitsest.
    http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=12310

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s