13. päev – väikeste imedega

Täna sündis hulga väikesi imesid. Kõigepealt see, et päike tuli välja ja ükski vihmasahmakas ei ilmunudki meid terve päeva jooksul segama. Õhtul andis ta teatepulga üle imekenale kuuvalgusele ja merel vastu peegeldavale tähistaevale.

Justkui imekombel olid täna loomad tõepoolest elutoas – üks eriti jultunud rebasepoiss tungis kööki ja lammutas meie prügikoti mööda põrandat laiali. Ootamatu majasõbra väljaajamiseks moodustunud kiljuv rünnakrühm sulges kõik koridoripääsud ja nii sai väike koheva sabaga prügikoll jälle õue tagasi ehmatatud. Arusaamatult jõudis ta kõige selle käigus ka ühte voodisse oma soolestiku tühjendada.

Saekütuse puuduse tõttu algas tööpäev seekord hoopis sunnitud puhkepausiga, mida sai täna päikesepaistes nautida. Meie pikutamise ajal aga sündis ime Volvoga – enam ei olegi teda vaja käima lükata. Tõe huvides, selles imes ei olnud taevased jõud mängus, vaid remondimehe kätepaar ja mõned varuosad.

Töö läks kui lennates (v.a mõned saagide putitamise pausid), mis muidugi ei ole iseenesest ime, sest me ju tööd ei pelga. Kadakate kuhjad niidul kasvasid nagu nõiaväel. Sinna võib lammastele rõõmuks tekkida päris mõnus karjamaa. Loodetavasti tunnustuseks meie tööle hüüatas Koit (AS Saaremaa Ökoküla): „Oi, milline lageraie siin on tehtud!“, kuigi samas tekkis väike arutelu, et mida ta ikka mõtles, et kas oleks äkki pidanud mõne kadaka rohkem alles jätma. Nimelt Saaremaa Ökoküla lambad tulevadki meie tööplatsile juba järgmisel aastal rohtu nosima. Ise läksime väsinud, kuid õnnelikena bioloogiajaama nosima guljašši à la Vilsandi (iseloomulikeks komponentideks rohke küüslauk ja kadakamarjad, leemes aitas kaasa Spritzer).

Meie Vilsandi-päevadest oli täna esimene kord kui meri kutsus ujuma. Vesi oli vaikne ja väga mõnus, kuigi enam mitte sellele suvele tüüpiliselt soe.

Õhtul ootas meid saun ja kaks kasti imemaitsvat suitsulesta! Saime ka saarevahiga juttu puhuda.
Öö venis pikaks ja need, kes pärast sauna mere ääres saarega hüvastijätuks imesileda merepeegli vaadet nautisid, jõudsid telki alles varavalges.

Algul puhkus ...

... pärast töö.

Aldo avastas kadakakuhjade tugitoolsed väärtused

Advertisements
Rubriigid: Talguregatt2010. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s