14. päev – nostalgiline merereis

Päikeseline hommik tabas meid ringi toimetamas varem kui tavaliselt, sest kell 9 pidi meid Vilsandi sadamast koos kogu killavooriga peale võtma postipaat Marta. Lühike öö pärssis meie hommikust tegutsemiskiirust pisut ning oli nägudele oma jälje jätnud. Aga lõpuks saime peaaegu õigeaegselt kõik telgid, seljakotid, tööriided, rätikud, ujumisasjad, kadakakepid, toiduvarud ja mis kõik veel (uskumatu kogus tavaari!) me kallile Volvole laetud. Ise me enam mõistagi peale ei mahtunud ja väike hommikune jalutuskäik Vilsandil sobis suurepäraselt.

Papisaare sadamast püüdsid enamik meist endale kaasa kilo või paar suitsulesta ning kalalõhna saatel jõudsime Nasva.
Taas pakid vööri  ja Virtsu poole veele!

Ehkki vastutuul ei lubanud purjeid heisata, ootas meid ees muljeterohke merereis. Päike saatis jahtat kogu tee ning aeg-ajalt imestasime selja taha jäävate vihmapilvede üle. Esimesed paar tundi rullusime mõnusalt kergelt säbrulisel sillerdaval veepinnal, laulsime ja pikutasime vaheldumisi. Abruka kohal lehvitasime Reinule ja soovisime talle edukat mägiveiste saabumist sel pärastlõunal.

Samal ajal kui saare varjust Liivi lahte välja jõudsime hakkas ka tuul tõusma ning laevalael olemine muutus võrdlemisi niiskeks. Vihmariided pandi üll ja seilamisrõõm oli veelgi suurem, mis sellest, et suu ja silmad said aeg-ajalt merevett täis. Suuremate lainetega pritsis vesi sisse ka laevakambrisse, kus parasjagu valmis suurepärane makaroniroog. Lahkelt serveeriti seda Runbjarni suurtes kruusides ka laevalael rooli juures seisjatele, kes said pastat väikese mereveelisandiga.

Mõtlesime, et “Ruhnu Karu” on olemas, järgmisele ehitatavale puulaevale võiks nimeks saada “Vilsandi Rebane”, meie majasõprade meenutuseks. Muidu aga oli meeleolu kogu sõidu-, laulu- ja koosolemisrõõmu kõrval veidi nukker, sest sadamasillal terendas talguregati lõpp. Millegipärast tundus, et koos sellega saab ka suvi läbi…

Virtsu lähistel tuul pisut vaibus ning külg-külje kõrval Saaremaa praamiga sadamasse sisenenud, sättis kapten Veljo jahta kai äärde. Väsinud aga õnnelik talguseltskond, kes oli sõrme saareelule jätnud, pudenes taas mööda Eestimaad laiali.

Suur ja siiras tänu kõigile abrukalastele, vilsandlastele ja saarlastele, kes meid südamlikult vastu võtsid ja meil enda juures talgutada lubasid ning kõigile saarte ja maismaa inimestele, kes talguregatti korraldada aitasid. Talguregati II etapi seltskond on võlutud.

Marta vööri pakiti ka pagasile täienduseks võetud saaresaadused

Volvo, Kadri keskkonnaametist ja Koit jäid meist kaile maha

Jahtal sai alustuseks pisut pikutada

... ja merd vaadata.

Kapten Veljo lubas abitüürimeestel roolis kätt proovida

Vaatamata taamal paistvatele tumedatele pilvedele...

... lehvis ELFi lipp kõrgel.

Advertisements
Rubriigid: Talguregatt2010. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 Responses to 14. päev – nostalgiline merereis

  1. Kädi ütles:

    Kaks nädalat seljataga. Selle kahe nädala jooksul sai ära saadetud suvi ja vastuvõetud sügis. Muljed, millest saab rääkida vaid ülivõrdes. Sain nii äikest, päikest kui ka tuult ja vihma. Tehtud sai tööd ja näha uusi Eesti väike saari- Manija, Ruhnu, Abruka ja Vilsandi. Lisada saab veel ka Muhumaa (tavaliselt ainult läbisõidetud), kuhu sai mindud pärast Talguregati lõppu nautima Muinastulede öö-d.

    See oli esimene merereis. Jahtal sai nii päikest ja mõnusat lösutamist pardal. Samas vihma, tuult ja äikest, siis sai küll jahtast kõvasti kinni hoitud ja isegi kaelusest ja varrukast sisse pugev vesi ei häirinud. Tegelikult oli päris mõnus seista kui tuli padukat.

    Päikepaistet sai nauditud veel rohkem, sest vihma jätkus veidi igale poole. Kuid ega väike vihm meeleolu alla viinud, siis sai lauldud, käija saunas, puhuda mõnusat juttu ja kuulata vihma sabinat telgil. Tähistaevast sai nautida kuuvalgetel öödel ja magada värskes õhus jahtal. Õhtused laulud, saarte lood ja aeg, mis käib omasoodu.

    Mida andis see reisike? Merel on ikka mõnus olla, kui saaks vaid üle sellest õõnsat tundest, mis tekkib kõikumisest. Tarkusi merel olemiseks: kaasa võtta sooje ja vett pidavaid riided (waterproof riidel ei tähenda, et jääd pärast tunnist sadu kuivaks) ning üks korralik kampsun on väärt väga palju.
    Seltskond oli super-trupper, mis andis väga suure panuse suurepärasusse.
    Mõnusa olemise ja rahulolu millegi tegemisest.
    Mälestusi pikaks ajaks.

  2. Kadri ütles:

    Jaa, talguregatist on, mida mäletada!
    Viimane ots oli eriti regatine. Jõlemaruvahva oli 12 m/s puhuva tuulega seista jahta roolis ja iga ristivastu lainega kaasa hüpata ning lainetäite pritsmetega taas ja taas üle kastetud saada! Pilved püsisid taevas “kui naelutatud”, nii et nende järgi oli väga hea kurssi hoida küll. Nägu põles vete pääl tüüpiliselt punaseks ja huuled parkusid soolvees, aga ikka oli lahe. Palju oleneb tõesti varustusest – sõbralt laenatud ookeanipurjetamise tormiriietuseta ma ilmselt nii roosa ja rõõmus poleks olnud vaid kusagil kambüüsis pliidile lähemas soojas nurgas püsinud.
    Nagu lubatud, aklimatiseerumine läheb raskelt. Ma ei räägigi kergelt õõtsuvast olemisest. Seilad Virtsu sadamasse ja prauh! on kogu ilu ja elu otsas! Võtad parklast auto, üritad sinna sisse toppida 5 inimese talguregati varustuse (+ kadakad, nii puidu kujul kui mullapalliga ja ämbris!) ja kaastalgulised ja hakkab pihta! Ohkimine, kui hea kõik oli ja kui masendav on reaalsusse naasta. Päälinna jõudes käib üks pikk ja pidev kallistamine. Ja koju jõudnuna ei taha ma tõesti suurt midagi teada päevauudistest, autodest, reklaamidest, raadiost, tuledesärast, tööst, arvutist ja peaaegu et isegi sõpradest, sest ei suuda jagada nendega seda suurt tunnet ühtsusest looduse ja lihtsa eluga.

  3. Ints ütles:

    Suutsin vist alles täna end nii kaugele viia, et üleüldse midagi öelda. Tahan lihtsalt tänada kõiki vahvaid kaaslasi ja eriti Kirket, meie armsat talgujuhti. Muide, kõik muu sai ära öeldud Kadri kommentaaris.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s