Meri puhtaks

Kui film ei avane, siis vaata siit

Koduleht

Kuulates või lugedes jutte Läänemere keskkonnast, võib esmapilgul tekkida mulje, nagu oleks tegemist ülikeerulise probleemide sasipuntraga: oht bioloogilisele mitmekesisusele, merelindude hukkumine naftareostuse tõttu, kalavarude vähenemine, kalade toksilisus, vetikamürkidest saastunud supelrannad, gaasitoru ehitamise keskkonnariskid jne.

Tõepoolest, paljud nüüdisaja probleemid on väga keerulised, kuid Läänemere keskkonnateema olemuse saab ka viieaastasele selgeks teha: me oleme selle mere ära solkinud ja see on ropp.

Läänemeri on üks maailma eutrofeerunumaid meresid. Sellega kaasnevad sinivetikate õitsengud, surnud põhjatsoonid, kallaste kinnikasvamine ja muud ebameeldivused.

eutro_klibakasEutrofeerumist põhjustab peamiselt põllumajandusest pärinev toiteelementide – lämmastiku ja fosfori sissevool Läänemere hiiglaslikult valglalt. Praegu käib Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika reformimine ja loodetavasti suunatakse tulevikus senisest rohkem põllumajandustoetusi veekaitsesse, näiteks lekkekindlate sõnnikuhoidlate ja lautade ehitamiseks ning veekoguäärsete kündmata ja niitmata puhverribade pidamiseks.

Kuid nendegi jõupingutuste potentsiaalne puhastusefekt Läänemerele jääb piiratuks, sest suur osa põllumajandusreostusest on tegelikult vältimatu.

Ka põldu mitte väetades leostub sealt vihmade ja lumesulamisvetega toiteelemente põhja- ja pinnavette.

Nii et isegi kui põllumajanduspoliitika muudetaksegi keskkonnasõbralikumaks, võib eutrofeerumisprobleemi vähenemist loota alles aastakümnete pärast.

Põllumajanduse järel tähtsuselt teiseks toiteelementide allikaks on asulate reoveed, mida EL-i riikides praegu õnneks üsna hästi puhastatakse. Ka Eesti keskkonnaministeerium on terve taasiseseisvumisjärgse aja eurotrahvi hirmus pingutanud eelkõige asulate reovete nõuetekohase puhastamise nimel.

Lisaks edeneb Läänemere maades üsna edukalt fosfaatide väljavahetamine pesuvahendites, mille tulemusena peaks mõni protsent langema fosfori koormus merele.(Loe ka Keskkonnaministeeriumi segast vastust ELFi avaldusele, et Eesti ei täida võetud rahvusvahelisi keskkonnakohustusi )

Suurteks saastajateks on jäänud Peterburi ja teised Venemaa asulad, kus reovett kuigi efektiivselt ei puhastata. Pole ka lootust, et meie idanaaber lähiajal Läänega võrdselt keskkonda hoidma hakkab.

Praegu üritatakse saavutada kokkulepet, et kruiisilaevad ei laseks reovett puhastamata otse Läänemerre. Teema on selles mõttes tähelepanu väärt, et ka sellised pealtnäha ilusad, valged laevad sinisel merel võivad endis niisugust roppust peita. Samas, kruiisilaevade reoveed mängivad Läänemere saastamisel marginaalset rolli.

isum_klibakas

naftareostus_klibakas

Viimasel ajal on esile kerkinud palju uusi algatusi Läänemere kasutamiseks, sealhulgas torujuhtmete ehitamine, laevaliikluse tihendamine, sillaideede väljapakkumine ja avamere tuuleparkide loomine. Erinevad huvid võivad aga põrkuda. Tuulikuid on mugav rajada madalasse vette, kuid madalikke vajavad ka kalad kudemiseks või merel peatuvad linnud toitumiseks. Seetõttu tegeldakse praegu merealade planeerimise ja kaitstavate Natura alade määratlemisega tsoneerimaks Läänemeri nii, et äriprojektid keskkonda vähem kahjustaks. (Loe ka Merealade planeerimisest ja Ansipi lubadustest ). Muretsejad küsivad aga koguni, kas Läänemeri on tulevikus eelkõige looduskeskkond, kus edendatakse näiteks kalandust, puhkemajandust ja turismi, või muutub see elutuks transpordikanaliks ning ainuüksi tuuleenergia allikaks. Iga uus laev või torujuhe pole eraldi võttes tõenäoliselt suur riskitegur, kuid lõppkokkuvõttes võivad need tehnorajatised merd kui elupaika tõsiselt kahjustada. Mida tihedam on transport, seda suurem on paratamatult naftareostuse ja teiste õnnetuste toimumise tõenäosus. Raske on hinnata, kas see kõik võiks muuta mere mingiks surnud, haisvaks kloaagiks.

yldreostus_kala

Nord Streami gaasijuhtme ummisjalu rajamine näitab seda, et tegelikult on kõik valitsused valmis keskkonna iga kell ohvriks tooma, kui on loota mingit muud tulu. Halb on see, et hakkama võiks ju saada ka seda ehitamata, kuid siiski väljastati kõik load kiirkorras, protseduurireegleid rikkudes. Kui juba nii mõttetu projekti pärast Läänemerre sülitati, siis on raske ka tulevikus võimude keskkonnavastutusele loota.

Kui suur osa reostusest on vältimatu ja valitsused näitavad üles ükskõiksust, mis siis üldse teha annab? Valitsused aga ei tule kuskilt taevast, vaid esindavad enamasti survegruppide tahet ja seetõttu on aktiivseil keskkonnakaitsjail tugev mõju. Näiteks kehtiv veekaitsepoliitika pole sündinud niivõrd valitsuskabinettides, kuivõrd keskkonnakaitsjate aastakümnete pikkuse võitluse tulemusena. Praegu aga seisavad keskkonnaorganisatsioonid seaduste eest, mis kehtestatakse võib-olla paarikümne aasta pärast.

Mida saab aga Läänemere heaks teha üks lihtne inimene, kodanik? Parim, mida igaüks teha saab, on tarbida säästvalt, näiteks eelistades poes fosfaadivaba pesupulbrit.
Kuid miks seda Läänemere kaitset üldse nii tähtsaks peetakse? Kas seal on mingid eriliselt väärtuslikud kalavarud? Või on puhast merevett veel millekski tarvis? Mis mõtet on päästa naftaseid linde? Kas reostunud supelrannad saaks asendada veeparkidega? Kui palju on eutrofeerumise tõttu tõusnud kala hind? On kindel, et need teemad väärivad küll arutust, kuid ei kõiguta põhilist: meri on reostatud ja see jama tuleb nüüd korda teha.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s